demo image
| ForsÝ­aá | ┴lit annarraá | Um h÷fundinná | T÷lvupˇsturá | Tenglasafni­á| Gestabˇkiná| Spjall |
Barnauppeldi
VÝsindi
Dulspeki
FÝkniefnamßl
MeskalÝn
FÝkniefnaneysla
E, kˇk & stu­
RapprÝmur Mˇra
Me­fer­arvillur
KˇkaÝn
Sterkari efni?
Kannabisefni
Hamplygar
Hass & heilsa
L÷glei­ing
Vandi fÝknˇ
Dˇpsirkusinn
Sßlhrifalyf
Milton Friedman
"H÷r­u efnin"
Gy­jan MarÝ˙ana
MannfrŠ­i
Nř÷ld
Vi­t÷l
Ůjˇ­mßl
A­sent efni
Lei­ir kannabis til neyslu annarra vÝmuefna?

S˙ hugmynd a­ neysla kannabis leiddi til neyslu sterkari vÝmuefna kom fyrst fram ß sj÷tta ßratugnum Ý BandarÝkjunum. Ůß haf­i neysla herˇÝns me­al ungs fˇlks fŠrst nokku­ Ý v÷xt og Harry J. Anslinger, ■ßverandi yfirma­ur fÝkniefnadeildar alrÝkisl÷greglunnar, greip tŠkifŠri­ og fullyrti a­ neysla marÝ˙ana leiddi ˇhjßkvŠmilega til neyslu herˇÝns. Ůetta ger­i hann Ý vitnalei­slum til BandarÝkja■ings ßri­ 1951 ■egar vÝsindamenn h÷f­u sřnt fram ß a­ fullyr­ingar hans um a­ kannabis leiddi til mor­a, sjßlfsvÝga, nau­gana og bankarßna ßttu ekki vi­ r÷k a­ sty­jast. Me­ ■essu gekk Anslinger reyndar Ý berh÷gg vi­ eigin or­ sem hann lÚt falla Ý vitnalei­slum ■ingsins ßri­ 1937 ■egar marÝ˙ana var fyrst gert ˇl÷glegt. Vi­ ■a­ tŠkifŠri sag­i hann: ,,Ůetta lyf er ekki br˙ka­ af ■eim sem nota herˇÝn og morfÝn. Ůa­ er nota­ af allt ÷­rum flokki manna, a­allega af yngri hˇpi fˇlks. Aldur morfÝn- og herˇÝnfÝkla fer hŠkkandi me­ hverju ßrinu, ß me­an ■eir sem reykja marÝ˙ana eru tilt÷lulega ungir a­ ßrum."

Dr. Vilhjßlmur Rafnsson

Dr. Vilhjßlmur Rafnsson, ritstjˇri LŠknabla­sins og prˇfessor Ý heilbrig­isfrŠ­i vi­ Hßskˇla ═slands, skrifa­i nřlega ritstjˇrnargrein Ý LŠknabla­i­ sem ber heiti­ ,,LangtÝmaßhrif kannabisneyslu". Ůar leitar dr. Vilhjßlmur skřringa ß ■vÝ hvers vegna ,,neysla kannabis jˇkst mj÷g ß sÝ­ustu tugum seinustu aldar me­al ungs fˇlks Ý i­n■rˇu­um l÷ndum." Svar prˇfessorsins er: ,,Ůa­ sem řtti undir ■essa auknu neyslu var ekki sÝst ■a­ hversu au­velt var a­ ver­a sÚr ˙ti um ■ennan vÝmugjafa en einnig auknar h÷mlur gegn ßfengisneyslu og akstri bifrei­a". Ůessi nřstßrlega kenning hefur vaki­ t÷luver­a athygli me­al frŠ­imanna erlendis, sem vita varla hvort ■eir eigi a­ hlŠgja e­a grßta yfir ■essum ˇsk÷pum. Hva­ hefur dr. Vilhjßlmur eiginlega fyrir sÚr Ý ■essu? Ekki tilgreinir hann neinar heimildir fyrir ■essari fur­ulegu sta­hŠfingu sinni. Hefur fˇlk virkilega svo mikla ■÷rf fyrir a­ aka undir ßhrifum a­ ■a­ hugsi me­ sÚr: ,,JŠja, fyrst Úg mß ekki aka fullur ■ß reyki Úg bara hass og fer svo ˙t a­ keyra bÝlinn minn"?

Ůegar Harry Anslinger (sjß nßnar um Anslinger hÚr) er sÝ­an spur­ur a­ ■vÝ hvort a­ ,,marÝ˙anafÝkillinn ■rˇast ˙t Ý a­ vera herˇÝn-, ˇpÝum- e­a kˇkaÝnneytandi" svarar hann: ,,Nei, herra. ╔g hef ekki heyrt um neitt slÝkt tilfelli. ╔g held a­ ■etta sÚu algerlega sitt hvor hˇpurinn. MarÝ˙ananeytandinn ■rˇast ekki Ý ■ß ßtt ... Hann kemur ekki nßlŠgt ■vÝ".1 Stjˇrnmßlamenn og bla­amenn h÷f­u hins vegar fyrir l÷ngu gleymt ■essum or­um og tˇku n˙ fegins hendi hinni nřju kenningu Anslingers um a­ neysla marÝ˙ana leiddi til notkunar sterkari efna. Allar ■ekktar vÝsindarannsˇknir sem tiltŠkar voru ß ■eim tÝma h÷f­u reyndar sřnt a­ ekkert samband vŠri ß milli kannabisneyslu og notkunar annarra vÝmuefna. Bla­amenn h÷f­u hins vegar ekki fyrir ■vÝ a­ kynna sÚr sta­reyndir mßlsins heldur tˇku a­ bßs˙na ■essari bßbilju ˙t um allar jar­ir eins og um stˇra sannleik vŠri a­ rŠ­a.

UmrŠ­an ß ═slandi ßratugum ß eftir

SÝ­an ■ß hafa or­i­ t÷luver­ar framfarir Ý rannsˇknum ß heilsufarslegum aflei­ingum neyslu kannabisefna og ekki sÝst Ý allri umrŠ­u um vÝmuefnamßl. Kenningar um a­ neysla kannabisefna lei­i til neyslu annarra og hßskalegri fÝkniefna er undantekningarlaust hafna­ af ßbyrgum frŠ­im÷nnum sem um ■essi mßl fjalla Ý dag. Ůrßtt fyrir Ýtarlegar rannsˇknir ßratugum saman hefur ekki veri­ hŠgt a­ sřna fram ß sannleiksgildi ■essara kenninga og ■ess vegna hefur ■eim veri­ viki­ til hli­ar. Alls sta­ar nema kannski ß ═slandi. Ef marka mß ■ß umrŠ­u sem fer fram hÚrlendis um kannabis og ÷nnur vÝmuefni erum vi­ ßratug ef ekki tveimur ßratugum ß eftir ■eirri ■rˇun sem ßtt hefur sÚr sta­ erlendis. Nřleg grein eftir dr. Vilhjßlm Rafnsson, ritstjˇra LŠknabla­sins og prˇfessors Ý heilbrig­isfrŠ­i vi­ Hßskˇla ═slands, er gott dŠmi um ■a­ hva­ umrŠ­a um ■essi mßl er ß lßgu plani hÚrlendis.2 Sama mß reyndar segja um pistilinn ,,Lei­ir neysla kannabisefna til neyslu annarra vÝmuefna?" sem finna mß ß vefsÝ­u S┴┴.3 Bß­ar ■essar greinar sřna vel a­ h÷fundar ■eirra eru me­ hvorugan fˇtinn ß j÷r­inni ■egar kemur a­ umrŠ­u um kannabisefni. ┴­ur en viki­ er nßnar a­ ■essum greinaskrifum er ekki ˙r vegi a­ fjalla a­eins nßnar um ■Šr kenningar sem settar hafa veri­ fram um a­ neysla hass og marÝ˙ana lei­i til notkunar sterkari vÝmuefna.

"Ef marka mß ■ß umrŠ­u sem fer fram hÚrlendis um kannabis og ÷nnur vÝmuefni erum vi­ ßratug ef ekki tveimur ßratugum ß eftir ■eirri ■rˇun sem ßtt hefur sÚr sta­ erlendis."

Gateway-kenningin og Stepping-stone-kenningin

═ ■essu sambandi hafa komi­ fram tvŠr tilgßtur; Gateway-kenningin og Stepping-stone-kenningin - og hafa hvorugar ■eirra sta­ist tÝmans t÷nn nÚ nßnari vÝsindalega athugun. ŮŠr eru bß­ar ßlitnar ˙reltar, mi­a­ vi­ ■ß vÝsinda■ekkingu sem vi­ b˙um vi­ Ý dag. Stepping-stone-kenningin fullyr­ir a­ neysla kannabis lei­i ˇhjßkvŠmilega til neyslu annarra sterkari fÝkniefna. SamkvŠmt kenningunni lei­ir notkun kannabis til taugalÝfe­lisfrŠ­ilegra breytinga sem hafa einkum ßhrif ß framlei­slu dˇpamÝns Ý umbunarkerfi heilans. SamkvŠmt ■essari kenningu břr kannabis til ■÷rf fyrir a­ fŠra sig yfir ß neyslu annarra vÝmuefna, sem eiga samkvŠmt kenningunni a­ veita meiri vellÝ­an, ■egar una­urinn af kannabisneyslunni hefur minnka­ e­a horfi­. Svona svipa­ eins og ■egar neysla salts gerir fˇlk ■yrst. Ůessari kenningu hefur veri­ vÝsa­ ß bug Ý kj÷lfar vÝsindarannsˇkna. Al■jˇ­legar vÝsindastofnanir hafa ßrum saman vara­ vi­ ■essari bßbilju, t.d. breska rannsˇknastofnunin DrugScope sem sÚrhŠfir sig Ý rannsˇknum ß fÝkniefnum af ÷llu tagi, og er ein virtasta stofnun sinnar tegundar, ekki bara ß Bretlandseyjum heldur um allan heim. ═ ßliti frß henni segir m.a. um Stepping-stone-kenninguna:

Ůa­ hefur sřnt sig a­ Stepping-stone-kenningin stenst ekki og fyrir henni skortir gj÷rsamlega raunverulegar vÝsindalegar sannanir. S˙ ,,s÷nnun" a­ flestir herˇÝnneytendur byrji ß neyslu kannabis kemur varla ß ˇvart og skřrir ß engan hßtt ■ß sta­reynd a­ langflestir kannabisneytendur neyta aldrei efna ß bor­ vi­ krakk e­a herˇÝn. Stepping-stone-kenningin (sem almenningur ruglar stundum saman vi­ Gateway-kenninguna) hefur falli­ ß prˇfi hlutlŠgra vÝsindarannsˇkna. Hugmyndinni um a­ kannabisneysla lei­i til neyslu hŠttulegri og ska­legri efna hefur veri­ hafna­ og henni ber a­ hafna."4

Gateway-kenningin svonefnda gengur ˙t ß ■a­ a­ einstaklingur sem byrjar ß ■vÝ a­ brjˇta l÷g me­ ■vÝ a­ reykja kannabis sÚ lÝklegri en ella til a­ feta ■ß braut til enda sem felst Ý ■vÝ a­ fara fyrr e­a sÝ­ar ˙t Ý neyslu sterkari og ska­legri fÝkniefna. Kenningin er rÚttlŠt me­ t÷lfrŠ­ilegum upplřsingum um a­ flestir sem nota t.d. herˇÝn hafi einhvern tÝmann ß­ur prˇfa­ kannabis. Ůetta sannar au­vita­ ekki neitt og er merkilegt hva­ ■essi kenning hefur komist upp me­ ■a­ lengi a­ rugla fˇlk Ý rÝminu. Au­vita­ er lÝklegt a­ einstaklingar sem nota efni sem eru ekki jafn ˙tbreidd, eins t.d. amfetamÝn, kˇkaÝn e­a herˇÝn, hafi einnig prˇfa­ kannabis, sem er miklu ˙tbreiddara vÝmuefni, einhvern tÝmann ß Švinni. ┴ sama hßtt eru yfirgnŠfandi lÝkur ß ■vÝ a­ sß sem reykir kannabis hafi ß­ur nota­ ßvanaefni sem eru miklu algengari, efni ß bor­ vi­ ßfengi, tˇbak e­a kaffi. Vi­ getum samt ekki haldi­ ■vÝ fram a­ ■essi fÝkniefni lei­i beinlÝnis til notkunar kannabisefna, frekar en neysla kannabis lei­ir til notkunar annarra ˇl÷glegra vÝmuefna. Enda hefur ■essari kenningu veri­ vÝsa­ ß bug af ÷llum sem hafa kynnt sÚr ■essi mßl af einhverri alv÷ru. Eins og Stepping-stone-kenningin er ■essi kenning ekki lengur tekin alvarlega Ý heimi vÝsindanna ■ˇtt bß­ar kenningarnar sÚu samt sem ß­ur nota­ar Ý pˇlitÝskum tilgangi, bŠ­i til a­ rÚttlŠta n˙gildandi bann ß kannabisefnum, og eins til a­ kreista ˙r stjˇrnmßlam÷nnum fÚ til ,,forvarna" og annarra sambŠrilegra verkefna ß ßri hverju.

═ nřlegri skřrslu frß rannsˇknarnefnd ÷ldungadeildar kanadÝska ■ingsins, sem birtist Ý september ßri­ 2002, og fjallar um hva­a lagaumhverfi henti kannabisefnum best, er sagt um Gateway-kenninguna:

Gateway-kenningin hefur aldrei veri­ s÷nnu­ me­ hlutlŠgri vÝsindalegri rannsˇkn og er n˙ talin frŠ­ilega ˙relt.5

DrugScope-vÝsindastofnunin, sem ß­ur hefur veri­ vitna­ til segir ennfremur um Gateway-kenninguna:

TiltŠkar vÝsindalegar rannsˇknir hafa ekki sřnt fram ß a­ neysla kannabisefna lei­i til notkunar annarra vÝmuefna.6

Grein dr. Vilhjßlms Rafnssonar

VÝkjum n˙ a­ ritstjˇrnargrein dr. Vilhjßlms Rafnssonar sem birtist Ý LŠknabla­inu ekki svo alls fyrir l÷ngu (4. tbl. 89. ßrg. 2003). Ůar leitar Vilhjßlmur, sem gegnir st÷­u prˇfessors Ý heilbrig­isfrŠ­i vi­ Hßskˇla ═slands, skřringa ß ■vÝ hvers vegna ,,neysla kannabis jˇkst mj÷g ß sÝ­ustu tugum seinustu aldar me­al ungs fˇlks Ý i­n■rˇu­um l÷ndum." Svar prˇfessorsins er: ,,Ůa­ sem řtti undir ■essa auknu neyslu var ekki sÝst ■a­ hversu au­velt var a­ ver­a sÚr ˙ti um ■ennan vÝmugjafa en einnig auknar h÷mlur gegn ßfengisneyslu og akstri bifrei­a". Ůessi nřstßrlega kenning hefur vaki­ t÷luver­a athygli me­al frŠ­imanna erlendis, sem vita varla hvort ■eir eigi a­ hlŠgja e­a grßta yfir ■essum ˇsk÷pum. Hva­ hefur prˇfessorinn eiginlega fyrir sÚr Ý ■essu? Ekki tilgreinir hann neinar heimildir fyrir ■essari fur­ulegu sta­hŠfingu sinni. Spyrja mß hvort fˇlk hafi virkilega svo mikla ■÷rf fyrir a­ aka undir ßhrifum a­ ■a­ hugsi me­ sÚr: ,,JŠja, fyrst Úg mß ekki aka fullur ■ß reyki Úg bara hass og fer svo ˙t a­ keyra bÝlinn minn"?

"Spyrja mß hvort fˇlk hafi virkilega svo mikla ■÷rf fyrir a­ aka undir ßhrifum a­ ■a­ hugsi me­ sÚr: ,,JŠja, fyrst Úg mß ekki aka fullur ■ß reyki Úg bara hass og fer svo ˙t a­ keyra bÝlinn minn"?"

Nokkru sÝ­ar fullyr­ir dr. Vilhjßlmur jafnframt: ,,Fljˇtlega fˇr neysla kannabis a­ valda ßhyggjum ■vÝ tali­ var a­ h˙n gŠti leitt til neyslu annarra og hŠttulegri vÝmuefna, einsog sÝ­ar var sta­fest." HÚr notar Vilhjßlmur Rafnsson prˇfessor rannsˇknir nř-sjßlenska vÝsindamannsins dr. David M. Fergusson og samstarfsmanna hans sem r÷kstu­ning fyrir ■vÝ a­ notkun kannabis lei­i til neyslu hŠttulegra efna. Dr. Fergusson hefur hins vegar vara­ vi­ ■vÝ a­ rannsˇkn hans ver­i t˙lku­ me­ ■eim hŠtti sem dr. Vilhjßlmur křs a­ gera. Dr. Fergusson fullyr­ir a­ notkun sterkari vÝmuefna megi rekja fyrst og fremst til fj÷lskyldua­stŠ­na og fÚlagslegra ■ßtta Ý bernsku fremur en til neyslu kannabisefna ß ungdˇmsßrum. Um ■a­ segir dr. Fergusson til dŠmis:

Flestir ßhŠttu■Šttir hjß kannabisneytendum mß skřra me­ fÚlagslegum og atferlisbundnum ■ßttum sem voru til sta­ar ß­ur en neysla kannabis hˇfst. Sem hˇpur vir­ast kannabisneytendur [sem rannsˇknin nß­i til] hafa tilhneigingu til a­ koma ˙r ˇhagstŠ­u fÚlagslegu umhverfi, b˙a vi­ ˇheppilegar fj÷lskyldua­stŠ­ur og a­lagast illa hinu fÚlagslega umhverfi strax Ý bernsku. Flestir ßhŠttu■Šttir sem ■essi hˇpur sřndi vir­ast endurspegla a­stŠ­ur og heg­unarvanda ■eirra Ý bernsku frekar en a­ neyslu kannabisefna sÝ­ar ß Švinni sÚ um a­ kenna.7

RÚttlŠtir ska­semi kannabisefna a­farir Ýslenskra tollara og fÝkniefnal÷greglumanna?

,,Me­ l÷gum skal land byggja og ˇl÷gum ey­a" eru kj÷ror­ Ýslensku l÷greglunnar. FÝkniefnastrÝ­i­ ß ═slandi er einkum fˇlgi­ Ý ■vÝ a­ leita ß lÝkama, Ý bifrei­um e­a h˙sakynnum fˇlks ß aldrinum 17 til 23 ßra. ═ flestum tilvikum er veri­ a­ gera smßrŠ­i af hassi upptŠkt. SamkvŠmt upplřsingum frß Flugst÷­ Leifs EirÝkssonar ßri­ 2001 fundust 13,2% fÝkniefna Ý enda■armi og 2,6% Ý legg÷ngum ■eirra sem ger­ var leit ß. Fßir vir­ast hafa ßhyggjur af ■vÝ hva­a ßhrif ■a­ hefur ß stˇran hˇp Ýslenskra ungmenna a­ ver­a fyrir vinnubr÷g­um af ■essu tagi. Eru ■au lÝkleg til a­ stu­la a­ heilbrig­u samfÚlagi? Er heppilegt a­ gera fˇlk a­ glŠpam÷nnum fyrir ■a­ eitt a­ vilja neyta annarra vÝmuefna en ■au sem l÷gbo­in eru?

Grein S┴┴ um kannabisefni

A­ lokum ver­ur viki­ a­ pistli ß vefsÝ­u S┴┴ sem ber heiti­ ,,Lei­ir neysla kannabisefna til neyslu annarra vÝmuefna?" Ůar segir:

,,LangtÝma rannsˇknir ß grunn- og framhaldsskˇlanemendum hafa leitt Ý ljˇs a­ mj÷g lÝtill hluti ungs fˇlks neytir annarra vÝmuefna ßn ■ess a­ hafa prˇfa­ kannabisefni ß­ur."

HÚr er vÝsa­ Ý kenningar um a­ neysla kannabisefna lei­i til notkunar sterkari vÝmuefna. Eins og ß­ur hefur komi­ fram hafa erlendir vÝsindamenn vÝsa­ ■essum mßlflutningi alfari­ ß bug.

═ pistli S┴┴ segir einnig: ,,═ BandarÝkjunum hefur veri­ reikna­ ˙t a­ ßhŠttan ß ■vÝ a­ einhver prˇfi kˇkaÝn sÚ 104 falt meiri fyrir ■ß sem hafa neytt kannabisefna en hinna sem aldrei hafa neitt ■eirra."

HÚr er ß fer­inni algj÷r ˙t˙rsn˙ningur ß ■eirri rannsˇkn sem vŠntanlega er veri­ a­ vÝsa til. SamkvŠmt upplřsingum frß heilbrig­isyfirv÷ldum Ý BandarÝkjunum ßri­ 1994 (National Household Survey on Drug Abuse: Main Findings 1994) var a­eins einn af hverjum 104 einstaklingum sem prˇfa­ h÷f­u kannabis reglulegur neytandi kˇkaÝns (vikulega e­a oftar). ┴ri­ 1999 leiddu sambŠrilegar rannsˇknir frß sama a­ila Ý ljˇs a­ ■etta hlutfall haf­i minnka­. Af hverjum 120 einstaklingum sem h÷f­u neytt kannabisefna var a­eins einn sem neytti kˇkaÝns reglulega.8

Ůessar athuganir, sem hinga­ til hafa veri­ nota­ar til a­ sřna fram ß a­ litlar lÝkur sÚu ß ■vÝ a­ kannabisneytendur lei­ist ˙t Ý notkun sterkari efna, notar S┴┴ sem r÷ksemd fyrir hugmyndum sÝnum um hi­ gagnstŠ­a!

"Ůannig vir­ist neysla kannabis vera ska­minni en neyslu l÷glegra efna ß bor­ vi­ ßfengi, kaffi og tˇbak og valda mun fŠrri dau­sf÷llum."

SÝ­an segir ß vefsÝ­u S┴┴: ,,Samt sem ß­ur eru engar rannsˇknir sem benda skřrlega til ■ess a­ neysla ß kannabisefnum lei­i til neyslu annarra vÝmuefna enda ■arf a­ sko­a lÝffrŠ­ilega, sßlfrŠ­ilega og fÚlagslega ■Štti til a­ skřra tengsl milli neyslu ˇlÝkra ger­a fÝkniefna." Gott og vel.

En Ý framhaldi af ■essu kemur sÝ­an: ,,Neysla kannabisefna er engu a­ sÝ­ur talinn stˇr ßhŠttu■ßttur var­andi ■a­ a­ fara ˙t Ý neyslu sterkari efna. Ůetta mat byggir m.a. ß rannsˇknum ß ßhrifum langvarandi kannabisneyslu ß mi­taugakerfi­. Ůannig hafa slÝkar rannsˇknir bent til ■ess a­ langvarandi kannabisneysla valdi breytingum Ý heilanum sem sÝ­an lei­ir til ■ess a­ neytendur ver­a Ý meiri hŠttu gagnvart ■vÝ a­ ver­a hß­ir ÷­rum vÝmuefnum, eins og ßfengi og kˇkaÝni, en ■eir sem ekki neyta kannabisefna."

Ef engar rannsˇknir ,,benda skřrlega til ■ess a­ neysla kannabisefna lei­i til neyslu annarra vÝmuefna" hvernig getur ,,neysla kannabisefna engu a­ sÝ­ur [veri­] talinn stˇr ßhŠttu■ßttur var­andi ■a­ a­ fara ˙t Ý neyslu sterkari efna"? Spyr sß sem ekki veit. Er hÚr um einhverja ˇskhyggju hjß greinarh÷fundi S┴┴ a­ rŠ­a? Af hverju vÝsar greinarh÷fundur ekki einfaldlega Ý vÝsindarannsˇkn sem sřnir ˇtvÝrŠtt fram ß ■a­ a­ ,,kannabisneysla valdi breytingum Ý heilanum" sem lei­ir til notkunar sterkari efna?

Hamplaufi­ ˇgurlega

Flestir erlendir vÝsindamenn eru sammßla um a­ neysla hass og marÝ˙ana - ■egar heilbrig­ir fullor­nir einstaklingar eiga Ý hlut - valdi minni heilsufarslegum, ska­a en til dŠmis neysla ßfengis, tˇbaks og koffÝns. Samt sem ß­ur eru kannabisefni b÷nnu­ vÝ­a um heim og neytendur ■eirra ofsˇttir eins og um stˇr hŠttulega glŠpamenn sÚ a­ rŠ­a. Margir hafa ßhyggjur af ■vÝ a­ ■essar andstŠ­ur veiki tiltr˙ fˇlks ß samfÚlaginu og auki ß vir­ingarleysi vi­ l÷g og reglur.

┴stŠ­an er einfaldlega s˙ a­ slÝk rannsˇkn finnst hvergi. Fullyr­ingin um a­ kannabis valdi ,,breytingum Ý heilanum" sem lei­i neytendur ˙t Ý neyslu sterkari efna, er bygg­ ß aldarfjˇr­ungs g÷mlum hrŠ­slußrˇ­ri frß BandarÝkjunum sem aldrei hefur veri­ studdur vÝsindalegum r÷kum. Ůrßtt fyrir a­ Ýtreka­ hafi veri­ reynt a­ sřna fram ß a­ kannabisneysla valdi ,,breytingum Ý heilanum" me­ tilraunum ß bŠ­i m÷nnum og dřrum hefur ■a­ ekki tekist. RangfŠrslur af ■essu tagi eru ekki bara ßbyrg­arlausar heldur geta ■Šr jafnframt veri­ hŠttulegar Ý ÷llu forvarnarstarfi.

Um svona mßlflutning segir til dŠmis dr. Mitch Earleywine, prˇfessor vi­ hßskˇlann Ý Su­ur-KalifornÝu (USC):

,,Gateway-kenningin gefur Ý skyn a­ neysla marÝ˙ana sÚ fyrsta skrefi­ Ý ßtt til sßrsaukafulls ßvanabindingar Ý sterk vÝmuefni ... A­ halda ■essari lygi fram er ˇtr˙lega hŠttulegt ... MarÝ˙ana lei­ir fˇlk ekki ˙t Ý neyslu har­ari efna. Sumir spyrja ef til vill: ,,Hva­ ska­i er ske­ur ■ˇtt vi­ hrŠ­um ungmenni me­ ■essari hvÝtu lygi, sÚrstaklega ef ■a­ ver­ur til ■ess a­ ■au haldi sig frß neyslu vÝmuefna?" Eins og allar lygar kemur h˙n Ý baki­ ß okkur sÝ­ar meir ... Gateway-kenningin ey­ileggur tr˙ver­ugleika okkar. MarÝ˙ana lei­ir unglinga ekki til neyslu sterkari vÝmuefna, en a­ lj˙ga a­ ■eim gerir ■a­ hins vegar."9

VÝmuefnafÝklar eru Ý miklum minnihluta

Vir­ingarvert starf S┴┴ og AA samtakanna a­ hjßlpa ■eim einstaklingum a­ koma lÝfi sÝnu ß rÚttan kj÷l sem ßnetjast hafa bŠ­i l÷glegum og ˇl÷glegum vÝmuefnum byggir ß ■eirri heimspekilegri afst÷­u a­ vÝmuefnafÝkn sÚ sj˙kdˇmur. ═ ßgŠtri grein um ■etta vi­horf ,,VÝmuefnafÝkn er heilasj˙kdˇmur" segir GÝsli Ragnarsson MS, a­sto­arskˇlameistara vi­ Fj÷lbrautaskˇlann Ý Gar­abŠ:

,,VÝsindarannsˇknir sÝ­ustu 20 ßra hafa styrkt ■ß sko­un a­ vÝmuefnafÝkn sÚ ■rßlßtur sj˙kdˇmur sem stafar af langvarandi ßhrifum vÝmuefna ß heilann. Fundist hafa taugabrautir sem hvert vÝmuefni virkjar sÚrhŠft, en einnig taugabrautir sem ■au virkja sameiginlega. B˙i­ er a­ greina helstu frumunema nŠr allra vÝmuefna svo og nßtt˙rlega bindla ■essara nema. M÷rg lÝfefnaferli Ý heilafrumum eru ■ekkt sem rŠsast ■egar vÝmuefni ÷rva taugafrumunema. Heilar vÝmuefnafÝkla eru frßbrug­nir heilum annarra og er ■a­ ˇhß­ ■vÝ hva­a vÝmuefni er nota­ ... VÝmuefnafÝkn er fyrst og fremst heilbrig­isvandamßl sem hefur mj÷g vÝ­tŠkar fÚlagslegar aflei­ingar. Ůeir fordˇmar eru lÝfseigir a­ vÝmuefnafÝklar sÚu veikge­ja, jafnvel si­leysingjar sem vilja ekki lifa si­s÷mu lÝfi og hafa stjˇrn ß heg­un sinni. Ůetta er alrangt. VÝmuefnafÝkn er sj˙kdˇmur og hafdj˙p er ß milli ■ess vi­horfs a­ fÝkill sÚ ˇmenni og hins a­ hann sÚ haldinn ˇlŠknandi sj˙kdˇmi. Ůeir a­ilar, sem sjß um me­fer­ fÝkla og vinna a­ vÝmuefnav÷rnum, hafa oft mj÷g ßkve­nar sko­anir ß ■vÝ hva­ dugar Ý slÝku starfi. Margir ■eirra eru sjßlfir fÝklar sem hafa hŠtt vÝmuefnaneyslu og nß­ bata eftir ßkve­inni lei­. Ůeir verja gjarnan mj÷g eindregi­ sitt me­fer­arkerfi og hafna ÷­rum lei­um. Ferlirannsˇknir hafa aftur ß mˇti leitt Ý ljˇs a­ m÷rg me­fer­arkerfi skila ßrangri ... VÝmuefnafÝklar hafa or­i­ fyrir heilabreytingum og eiga ■vÝ rÚtt ß me­fer­ vi­ sÝnum heilasj˙kdˇmi engu sÝ­ur en a­rir sj˙klingar."10

Lřsingin hÚr a­ ofan er hin dŠmiger­a ˙tgßfa bandarÝskra heilbrig­isyfirvalda (t.d. NIDA - National Institute on Drug Abuse) ß ■vÝ hva­ sÚ satt og rÚtt Ý ■essum efnum. SamkvŠmt ■essu vi­horfi er vÝmuefnafÝkn lÝfe­lisfrŠ­ilegur sj˙kdˇmur sem ekki sÚ hŠgt a­ lŠkna nema me­ Švil÷ngu bindindi. ١tt vÝsindarannsˇknir sřni reyndar anna­ er ■essu tr˙a­ og ÷llu ÷­ru hafna­ heift˙­lega eins og hverri annarri villutr˙. Ţmsum finnst ■essi hugmyndafrŠ­i ekki bara ˇvÝsindaleg heldur beinlÝnis ska­leg vÝmuefnasj˙klingum og vi­leitni ■eirra til a­ nß ßrangri. ═ sta­ ■ess a­ a­sto­a drykkjusj˙ka vi­ a­ draga ˙r ßfengisneyslu er ■eim sagt a­ ■eir sÚu haldnir ˇlŠknandi sj˙kdˇmi sem geti ekki enda­ ÷­ruvÝsi en me­ ge­veiki e­a dau­a, nema a­ ■vÝ tilskildu a­ vi­komandi fari Ý Švilangt bindindi. Bindindi sem fŠstir geta haldi­ ˙t og er ef til vil ˇ■arft. Hversu heppilegt er a­ telja ungu fˇlki tr˙ um slÝkt? SÚrstaklega Ý ljˇsi ■ess a­ ni­urst÷­ur vÝsindalegra athugana hafa sřnt a­ vŠntingar og hugmyndir manna um ■ß sjßlfa hafi afgerandi ßhrif ß hvernig allt lÝf ■eirra rŠ­st.

"═ sta­ ■ess a­ a­sto­a drykkjusj˙ka vi­ a­ draga ˙r ßfengisneyslu er ■eim sagt a­ ■eir sÚu haldnir ˇlŠknandi sj˙kdˇmi sem geti ekki enda­ ÷­ruvÝsi en me­ ge­veiki e­a dau­a."

Ůegar kemur a­ neyslu kannabis og annarra vÝmuefna ver­ur einnig a­ gera greinarmun ß fÚlagslegri notkun, ■ar sem neyslunni er stillt Ý hˇf, hvort sem um er a­ rŠ­a ßforma­a e­a tilviljunarkennda notkun, og ßvananotkun sem felur Ý sÚr reglubundna og st÷­uga neyslu efnisins. VÝmuefnafÝklar og h÷mluleysi­ sem einkennir neyslu ■eirra gefa ekki rÚtta mynd af ÷llum ■eim sem neyta ˇl÷glegra vÝmuefna. Ekki fremur en a­ neysla ßfengissj˙klinga gefi rÚtta mynd af ÷llum ■eim sem hafa vÝn um h÷nd. Rannsˇkn me­al ■řskra kannabisneytenda leiddi t.d. Ý ljˇs a­ 84% ■eirra eyddu sem nemur 2.000 kr. ß mßnu­i til kaups ß kannabisefnum. Flestir ■eirra reyktu kannabis a­ me­altali ■risvar til fjˇrum sinnum Ý mßnu­i. Rannsˇknir hafa sřnt a­ ß bilinu 6-10% ■eirra sem reykja kannabis hafa tilhneigingu til a­ gerast stˇrneytendur og hafa lent Ý vandrŠ­um me­ sÝna kannabisneyslu. FŠrri en 5% BandarÝkjamanna reykja sem dŠmi marÝ˙ana Ý viku hverri. Ůetta sřnir vel a­ rÝflega 90 prˇsent ■eirra sem neyta kannabisefna gera ■a­ Ý hˇfi og hljˇta ekki andlegan,lÝkamlegan e­a fÚlagslegan ska­a af.12

═ umrŠ­u sinni um vÝmuefnamßl og vÝmuefni ver­ur S┴┴ og lŠknar sem lßta sig ■essi mßl var­a a­ gŠta ■ess a­ rŠ­a ekki eing÷ngu um notkun vÝmuefna Ý ljˇsi reynslu ■eirra sem ■jßst af vÝmuefnafÝkn. Ůeir sem ■jßst af vÝmuefnafÝkn eiga a­ sjßlfs÷g­u a­ varast kannabisefni og ÷nnur vÝmuefni, l÷gleg sem ˇl÷gleg. Ůeir ■urfa einnig a­ gŠta sÝn ß fjßrhŠttuspilum, kynlÝfsfÝkn, vinnufÝkn og ÷­rum ÷fgum sem ■eir hafa tilhneigingu til a­ sŠkjast Ý. Hins vegar er ekki hŠgt a­ lßta vÝmuefnafÝkn, hvort sem h˙n er heilasj˙kdˇmur e­a stafar af sßlrŠnum e­a fÚlagslegum ■ßttum, mˇta ■ß afst÷­u sem heil ■jˇ­ tekur til vÝmuefnamßla. Skynsamleg stefnumˇtun ■jˇ­ar Ý vÝmuefnamßlum getur ekki eing÷ngu teki­ mi­ af ■eim minnihluta sem af einhverjum ßstŠ­um misnotar efnin.

Kannabisefni eru ekki ska­laus

"Hva­ ■arf a­ leita Ý m÷rgum enda■÷rmum e­a legg÷ngum til a­ finna eitt gramm af hassi?"

Me­ ■vÝ sem hÚr hefur veri­ sagt er ekki veri­ a­ halda ■vÝ fram a­ neysla kannabisefna sÚ ska­laus. SÝ­ur en svo. Neysla kannabisefna, eins og neysla allra annarra vÝmuefna, l÷glegra sem ˇl÷glegra, hefur sÝnar heilsufarslegar aflei­ingar. Um ■a­ segir dr. Mitch Earleywine Ý bˇk sinni ,,Understanding Marijuana - A New Look at the Scientific Evidence", bls. 164-165:

Rannsˇknir sÝna a­ neysla marÝ˙ana er hvorki ska­laus nÚ brß­drepandi. Bori­ saman vi­ ÷nnur vÝmuefni sem eru l÷gleg eru ska­leg ßhrif ■ess ß heilsuna hins vegar ˇveruleg. Fˇlk sem ß vi­ ge­rŠn vandamßl a­ strÝ­a Štti lÝklega a­ for­ast neyslu kannabisefna. Dagleg neysla kannabis getur vitaskuld dregi­ ˙r lausn erfi­ara og flˇkinna verkefna. ┴n efa geta daglegar reykingar kannabisefna valdi­ ßlagi ß lungu. Karlmenn sem vilja gera konur sÝna barnshafandi Šttu a­ halda sig frß kannabisneyslu um tÝma. Ůunga­ar konur Šttu lÝklega a­ for­ast neyslu allra vÝmuefna. Samt sem ß­ur, vir­ist neysla kannabis ÷­ru hverju ekki hafa nein veruleg ska­lega ßhrif, hvorki andlega nÚ lÝkamlega, ■egar heilbrig­ir og fullor­nir einstaklingar eiga Ý hlut. Ůannig vir­ist neysla kannabis vera ska­minni en neysla l÷glegra efna ß bor­ vi­ ßfengi, koffÝn og tˇbak og valda mun fŠrri dau­sf÷llum.11

Er hŠgt a­ rÚttlŠta fÝkniefnastrÝ­i­ ß ═slandi?

Spyrja mß hvort heilsufarsleg ska­semi kannabisefna, sem vÝsindamenn ßlÝta vera minni en aflei­ingar af neyslu ßfengis, koffÝns e­a tˇbaks, rÚttlŠti virkilega ■Šr a­farir sem tÝ­kast athugasemdalaust Ý gar­ kannabisneytenda ß ═slandi Ý dag?

┴ ═slandi er starf fÝkniefnal÷greglumanna einkum fˇlgi­ Ý ■vÝ a­ leita ß lÝkama, Ý bifrei­um e­a h˙sakynnum fˇlks ß aldrinum 17 til 23 ßra. ┴ bilinu 65 til 70% fÝkniefnabrota ß ═slandi frß 1998-2001 eru fyrir neyslu, en hvorki fyrir s÷lu nÚ innflutning ß ˇl÷glegum vÝmuefnum. ═ flestum tilvikum er veri­ a­ gera smßrŠ­i af hassi upptŠkt. SamkvŠmt upplřsingum frß Flugst÷­ Leifs EirÝkssonar ßri­ 2001 fundust 13,2% fÝkniefna Ý enda■armi og 2,6% Ý legg÷ngum ■eirra sem ger­ var leit ß.12 Ekki er geti­ hversu margir ur­u fyrir ■essu, sumir vŠntanlega af tilefnislausu. Hva­ ■arf a­ leita Ý m÷rgum enda■÷rmum e­a legg÷ngum til a­ finna eitt gramm af hassi?

FrÚttir af ■vÝ a­ lÝti­ magn af hassbl÷ndu­u tˇbaki Ý ßlpappÝr e­a r˙mt hassgramm hafi fundist vi­ ,,venjubundi­ eftirlit" l÷greglunnar eru me­h÷ndla­ar eins og stˇrsigur Ý fÝkniefnastrÝ­inu. Fßir vir­ast hafa ßhyggjur af ■vÝ hva­a ßhrif ■a­ hefur ß stˇran hˇp Ýslenskra ungmenna a­ l÷greglumenn skuli st÷­va ■au ß g÷tum ˙ti til a­ gera ß ■eim lÝkamsleit og rˇta til Ý bifrei­um ■eirra e­a vistarverum, nÚ er m÷nnum ljˇst a­ me­ ■essu eru yfirv÷ld a­ safna glˇ­um elds a­ h÷f­i sÚr. Fram er komin heil kynslˇ­ Ýslenskra ungmenna sem aldrei hefur kynnst l÷greglunni ÷­ruvÝsi en sem afskiptandi, ßreitandi og ofsŠkjandi. S˙ sta­reynd a­ lŠknar, bla­amenn og anna­ fullor­i­ fˇlk skuli lßta sÚr ■etta Ý lÚttu r˙mi liggja getur haft ßkaflega ˇheppilegar fÚlagslegar aflei­ingar Ý f÷r me­ sÚr. Vi­ skulum ekki gleyma ■vÝ a­ hÚr er yfirleitt um a­ rŠ­a ungt fˇlk sem a­ ÷­ru leyti eru l÷ghlř­nir borgarar.

Heimildir
1Statement of Harry J. Anslinger,
Marijuana Tax Act of 1937. ┴ veraldarvefnum, sÝ­ast sko­a­ 29. jan˙ar 2004.
2Vilhjßlmur Rafnsson, LangtÝmaßhrif kannabisneyslu, LŠknabla­i­, 4. tbl. 89. ßrg. 2003. ┴ veraldarvefnum, sÝ­ast sko­a­ 29. jan˙ar 2004.
3H÷fundur ˇ■ekktur, Lei­ir neysla kannabisefna til neyslu annarra vÝmuefna? Vefur S┴┴, sko­a­ sÝ­ast 29. jan˙ar 2004.
4Cannabis and the Gateway Hypothesis, DrugScope ß veraldarvefnum, sÝ­ast sko­a­ 29. jan˙ar 2004.
5Cannabis: Our Position For A Canadian Public Policy. Report of the Senate Special Committee on Illegal Drugs. Chairman: Pierre Claude Nolin, sÝ­ast sko­a­ 29. jan˙ar 2004.
6Cannabis and the Gateway Hypothesis, DrugScope ß veraldarvefnum, sÝ­ast sko­a­ 29. jan˙ar 2004.
7David M. Fergusson, Cannabis use in young New-Zealanders, New Zealand Medical Journal, 25 j˙lÝ 1997. Einnig a­ finna ß veraldarvefnum, sÝ­ast sko­a­ 29. jan˙ar 2004.
8Drug War Facts, Gateway Theory, ß veraldarvefnum, sÝ­ast sko­a­ 29. jan˙ar 2004.
sup>9Mitch Earleywine, Gateway Beliefs Wreck Drug Abuse Prevention, ß veraldarvefnum, sko­a­ sÝ­ast 29. jan˙ar 2004.
10GÝsli Ragnarsson MS VÝmuefnafÝkn er heilasj˙dˇmur, veraldarvefnum, sÝ­ast sko­a­ 30. jan˙ar 2004.
11T÷lfrŠ­ikřrslur rÝkisl÷greglustjˇra fyrir ßrin 1999-2003 ß veraldarvefnum, sÝ­ast sko­a­ 29. jan˙ar 2003.
12T÷lfrŠ­ikřrslur rÝkisl÷greglustjˇra fyrir ßrin 1999-2003 ß veraldarvefnum, sÝ­ast sko­a­ 29. jan˙ar 2003.
13Mitch Earleywine. Understanding Marijuana - A new look at the scientific evidence, bls. 30 og 47. Oxford University Press. 2002.


HŠstirÚttur
Tantra
Don Juan
Velheppna­ur
Uppt÷kubei­nin
Nornareglan
Erla Stefßnsdˇttir
Gildismati­
Me­fer­arvillur
Gy­jan MarÝ˙ana
Dˇpsirkusinn
Hass og heilsa
á | ForsÝ­aá | ┴lit annarraá | Um h÷fundinná | T÷lvupˇsturá | Tenglasafni­á| Gestabˇkiná| Spjall |
ę Gu­mundur Sigurfreyr Jˇnason